Geograafia

A vibrant and educational illustration depicting various geography elements such as oceans, mountains, climate zones, and weather phenomena, suitable for a geography quiz landing page.

Geograafia Teadmiste Test

Testige oma geograafia teadmisi ja avastage, kui hästi tunnete kliimat, maamärke ja loodusnähtusi. See 25 küsimuse quiz katab erinevaid teemasid, sealhulgas meredesetemperatuur, tõusulaine, õhurõhk ja palju muud.

Osalege ja uurige, kui tugev on teie geograafiline teadlikkus!

25 Questions6 MinutesCreated by ExploringEarth21

Kuidas aitab inimene oma tegevusega kaasa üleujutuste sagenemisele?

Istutab metsasid mägede nõlvadele.

Rajab hüdroelektrijaamu.

Kuivendab maid, raiub metsi ja rajab suuri põlde ning kuivenduskraave.

Rajab looduskaitsealasid.

Katab maapinna tehispindadega (asfalt, betoon jne).

Miks peab sademeveesüsteemide ehitamisel arvestama paikkonna kliimaga?

Paikkonna sademete hulgast sõltub sademevee ärajuhtimissüsteemi vajalikkus ja veehulga mahutavus.

Mida soojem kliima, seda vähem on sademeveesüsteemi tarvis, kuna sooja kliimaga aladel on sademeid vähem kui külma kliimaga aladel.

Sademeveesüsteeme on tarvis vaid ekvatoriaalse kliimaga aladel, kus on aastas sademeid vähemalt 2000 mm.

Miks ei muutu maailmamere pinnatemperatuur ühtlaste ida-läänesuunaliste vöönditena?

Läänepoolkera saab rohkem päikesekiirgust kui idapoolkera.

Kõrvalekaldeid põhjustavad merehoovused.

Kõrvalekaldeid põhjustavad maailmamere sügavuste muutused.

Kõrvalekaldeid põhjustavad mandrid.

Kõrvalekaldeid põhjustavad tuuled.

Miks on Atlandi ja Vaikse ookeani pöörijoonte vahelises piirkonnas soe vesi koondunud ookeani lääneossa?

Vaikse ja Atlandi ookeani lääneosas on sügavus palju väiksem ning vesi soojeneb seal kiiremini.

Troopikavööndis on ookeanide idaosas taevas suurema osa aastast pilves ning seetõttu saab idaosa vähem päikesekiirgust kui lääneosa.

Troopikavööndis on ookeani idaosas vesi jahedam pooluste poolt tulevate külmade hoovuste tõttu ning sooja vee kannavad passaathoovused ookeanide lääneossa.

Miks kerkib tõusulaine kõige kõrgemale Kuu loomise ja täiskuu ajal?

Siis on Kuu ja Maa vaheline kaugus kõige suurem ning sel juhul on Kuu külgetõmbejõud kõige tugevam.

Siis ei paikne Kuu ja Päike ühel joonel ning Kuu külgetõmbejõud on sel juhul kõige tugevam.

Siis on Kuu, Päike ja Maa ühel joonel ning Kuu ja Päikese külgetõmbejõud liituvad.

Miks on Läänemere rannikul tõusu-mõõna amplituud vaid mõni sentimeeter?

Looded on kõige suuremad ekvaatori piirkonnas ja Läänemeri asub ekvaatorist liiga kaugel.

Läänemeri on liiga madal selleks, et seal saaks looded avalduda.

Läänemeri on sisemeri, mille ühendus avaookeaniga on väga kitsas ja seetõttu on ka looded väikesed.

Miks on polaarses kliimavöötmes nii suvel kui ka talvel temperatuur madal?

Lumelt ja jäält peegeldub üle 90% saabuvast päikesekiirgusest tagasi ja maapind soojeneb seetõttu väga vähe.

Aasta läbi puhuvad merelt jäised tuuled, mis alandavad õhutemperatuuri.

Kesekiirguse langemisnurk on aasta läbi väga väike.

Suviti valitseb polaaröö ja seetõttu maapind ei soojene.

Aasta läbi kujundab ilma arktiline/antarktiline õhumass.

Aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond ning puhuvad püsivad külmad tuuled.

Aasta läbi sajab väga palju ning pideva pilvisuse tõttu ei jõua maapinnale piisavalt päikesekiirgust.

Mis iseloomustab lähistroopilist kliimavöödet?

Vahemereline kliima on kujunenud mandrite läänerannikul. Soojal poolaastal valitseb seal mandriline troopiline õhumass ja külmal poolaastal mereline parasvöötme õhumass.

Mandrite sisealadel on kõige niiskema lähistroopilise kliimaga alad, kus aasta läbi kujundab ilma mereline troopiline õhumass.

Mandrite läänerannikul kujundab suviti ilma troopiline õhumass, kuid idarannikul parasvöötme õhumass.

Suvel valitseb lähistroopikas soe troopiline õhumass ja talvel jahe parasvöötme õhumass.

Kõige kuivema lähistroopilise kliimaga alad on kujunenud mandrite siseosas, kus suved on kuumad ja talved külmad.

Suviti kujundab lähistroopikas ilma ekvatoriaalne niiske õhumass ja talviti kuiv troopiline õhumass.

Kõige niiskema lähistroopilise kliimaga alad asuvad mandrite idarannikul, kus suviseid sademeid toob mereline troopiline õhumass. Talviti kujundab ilma kuiv mandriline parasvöötme õhumass.

Kuidas tekib madalrõhkkond?

Madalrõhuala tekib, kui õhk soojenedes kerkib ning õhusamba tihedus väheneb. Madalrõhkkonnas on õhu surve maapinnale väike.

Madalrõhuala tekib, kui õhk jahtudes laskub ning õhusamba tihedus kasvab. Madalrõhkkonnas on õhu surve maapinnale suur.

Madalrõhkkond tekib, kui külm tihe õhk avaldab maapinnale suuremat survet.

Nigeeria aasta keskmine temperatuur on 20…30 ℃, aga Alaska keskmine temperatuur on –10…–20 ℃. Milline kliimategur põhjustab temperatuurierinevusi neis piirkondades kõige enam?

Kaugus ekvaatorist

Pinnamood

Valitsevad tuuled

Kaugus merest

Ameerika Ühendriikide idarannikul on aasta keskmine sademete hulk 1000…2000 mm, aga keskosas 250…500 mm. Millised kliimategurid põhjustavad sademete hulga erinevust Ameerika Ühendriikides?

Kaugus ekvaatorist

Pinnamood

Valitsevad tuuled

Kaugus merest

Nepali ulatus põhjast lõunasse on umbes 220 km, riigi põhjaosa aasta keskmine temperatuur on 0…–10 ℃, kuid lõunaosa aastane temperatuur on 20…30 ℃. Milline kliimategur põhjustab nii suuri temperatuurierinevusi Nepalis?

Kaugus ekvaatorist

Pinnamood

Valitsevad tuuled

Kaugus merest

Miks võib suvel ka pilves ilmaga mere ääres olles päikesepõletuse saada?

Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani ka läbi pilvede ja võib seetõttu päikesepõletust põhjustada.

Kuna maapinnalt peegeldub osa kiirgusest maailmaruumi tagasi, siis see tagasipeegelduv kiirgus võib päikesepõletust põhjustada.

Kuna merepinnalt peegeldub osa kiirgusest maailmaruumi tagasi, siis see tagasipeegelduv kiirgus võib päikesepõletust põhjustada.

Kuigi suvel paistab päike üle naabermaja katuse sinu tuppa, ei näe sa talvel isegi selge ilmaga oma toas päikest. Miks?

Talvel varjavad puulehed päikese ära.

Talvel liigub päike madalamalt ning jääb naabermaja taha varju.

Talvel ei ole meie laiuskraadil päikest üldse näha.

Eestis on kõige pikemal päeval päikesekiirte kaldenurk 55° ja kõige lühemalt päeval 8°. Milline on seos päikesekiirte kaldenurga ja õhutemperatuuri vahel?

Mida väiksem on päikesekiirte kaldenurk, seda soojem on ilm.

Mida suurem on päikesekiirte kaldenurk, seda külmem on ilm.

Mida väiksem on päikesekiirte kaldenurk, seda külmem on ilm.

Unlock and Upgrade

Remove all limits from your Quizzes

Geograafia

Geograafia Teadmiste Test

More Quizzes