Git


Git Init
See käsk lähtestab teie kataloogis git -hoidla ja loob kausta .git. [Dot] failina on .git kataloog peidetud ja võib -olla peate selle funktsiooni Windowsis keelama või kasutama selle nägemiseks Linuxi käsku ls -a. Siiski on parem jätta see selliseks ja mitte rikkuda selle kausta sisu.
Git Config
See käsk konfigureerib kasutajanime, e -posti, failivormingud jne Githubi või teie hoidlat majutava veebiplatvormi kasutajanimega.
Git clone
See käsk laadib/kloonib hoidla kaugest allikast teie kohalikku masinasse. Näiteks kloonime reaver -hoidla meie kohalikku masinasse. Reaver on avatud lähtekoodiga tööriist, mida kasutatakse traadita leviku testimisel.
Git status
Käsk Git Status näitab teile kogu teavet, mida peate oma kohaliku hoidla kohta teadma. See hõlmab haru, millega töötate, indekseeritud ja jälgimata failides olevaid faile ning muudetud faile.
Git add
Käsk Git Add lisab teie töökataloogis olevad jälgimata failid, et indekseerida valmisolek meie kaughoidlasse. Eelmises näites „git status” näeme, et meie index.html on jälgimata fail.
Git Diff
Käsk Git Diff loetleb kõik jälgimata muudatused. Näiteks lisame failile index.html mõne HTML -koodi ja käivitame käsu git diff. Vaadake väljundit alloleval pildil.
Git reset
Käsk Git Reset tühistab faili ja paneb oma töökataloogi ja indeksi oma viimase kohustuse olekusse. See säilitab kõik failis tehtud muudatused
Git log
See käsk loetleb selle haru versiooniajaloo, millega praegu töötate.
Git show
See käsk git loetleb konkreetse kohustuse failis ja metaandmetes tehtud muudatused.
Git Branch
Käsk git branch loetleb kõik teie kohalikus hoidlas olevad harud.
Git checkout
Käsk Git checkout võimaldab teil kohalikus hoidlas olevate harude vahel vahetada.
Git Merge
See käsk ühendab määratud haru ajaloo praeguseks töötavaks haruks.
Git push
See käsk lükkab/saadab teie tehtud muudatused Githubi või Bitbucket'i kaughoidlasse.
Git Pull
See käsk Git tõmbab kaughoidla muudatused ja liidab need teie kohaliku hoidlaga.
Git Stash
Ülaltoodud käsk Git Stash salvestab ajutiselt kõik teie jälgitavad failid.
Git Stash pop
See käsk git taastab kõik hiljuti peidetud failid.
gitk
Graafiline kasutajaliides näitab mugavalt ja graafiliselt välja ajaloo: muudatuste üleslaadimised serverisse koos aja ja kommentaariga, tehtud muudatused failis, harud jpm.
Navigeerimine kaustade vahel

Mis on SSH ja milleks seda kasutada?
SSH, (ing.k. Secure Shell) on protokoll millega luuakse turvaline ühendus kahe arvuti või serveri vahel. SSH ühendust kasutatakse enamasti serveris olevate failide haldamiseks käsurea abil. SSH vahendusel on võimalik teha järgnevaid toiminguid jpm.: Turvaliselt liigutada andmeid serveri ja kliendi vahel (SFTP või SCP) Teostada muudatusi failides otse serveris Kasutada versioonihaldustarkvara (CVS, SVN, Hg, Git) Kasutatda Drupali kasutajatele Drush tööriista Kasutada MySQL/PostgreSQL käsurida


Bitbucket kuulub Atlassian Corporation Plc’le. Bitbucket'i eeliseks teiste hoidlatega võrreldes on see, et Bitbucket integreerub lihtsasti teiste Atlassian’i tarkvaradega nagu Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Bitbucketil on kolm mudelit: Cloud, Bitbucket Server ja Data Center.
Bitbucketi Cloud on kirjutatud Pythonis, kasutades Django veebiraamistikku.Bitbucket Cloud’il on sisseehitatud plugin’id, mis võimaldavad lihtsasti oma koodi arendada, testida ja juurutada otse Bitbucket’ist
Bitbucket Server (endise nimega Stash ) on Java-s kirjutatud ja Apache Maveniga loodud Git-serveri ja veebiliidese kombinatsioonitoode. See võimaldab kasutajatel teha Giti põhitoiminguid ning pakub integratsiooni ka teiste Atlassian'i tööriistadega.
Bitbucket Server on kommertstarkvaratoode. See annab suurema privaatsuse koodi repsitooriumite üle, sest ettevõttel on võimalus koodi hoiustada enda serverites.
Bitbucket - Peamine erinevus on hea ja lihtne sisseehitatud integratsiooni võimalus teiste projekti haldamise ja koostöö tegemise tarkvaradega, mille autoriks on Atlassian Corporation, näiteks Jira, HipChat, Confluence ja Bamboo. Kui kasutusel on juba eenimetatud tarkvarad, siis on versioonihalduskeskkonnana kindlasti hea valik just Bitbucket. Lisaks on võimalik Bitbucketit kasutada nii Git kui ka Mercurial versioonihaldustarkvaraga. Ka Bitbucket'it on oma serverites kasutamise korral võimalik kohandada vastavalt enda vajadustele, kuid lähtekoodile saab ligipääsu ainult vastava litsentsi ostmisel. Bitbucket'i funktsionaalsuste laiendamiseks on loodud Atlassian Marketplace, kust võib leida erinevate arendajate poolt loodud lisavõimalusi. Bitbucket'i miinuseks võib pidada seda, et tasuta versiooni saab kasutada vaid kuni 5-liikmelise tiimiga. Teistel keskkondadel on tasuta versioonide puhul kasutajate arv piiramatu.

GitHub - Kõige esimene versioonihaldus keskkond, mis on kõige suurema kasutajaskonnaga, kõige töökindlam, samas kõige vähem enda käe järgi kohandatav ehk kõige jäigem kui projektil peaksid ilmnema väga erilised integratsiooni või kohandamise vajadused, kuna tegemist on suletud lähtekoodiga tarkvaraga. Samas on loodud funktsionaalsue laiendamiseks GitHub Marketplace , mis pakub nii tasuta kui tasulisi lisafunktsionaalsusi. Nt pakub see kõige detailsema koodi ühtseks kokkusobitamise võimekusega erinevatelt arendajatelt (pull request) kui projekti iseloom peaks seda funktsionaalsust vajama. Tasuliste teenuste pakettide osas hinnaklassilt küll kõige kallim, aga samas kõige töökindlam. Tänu kõige suuremale kasutajaskonnale omab ka suurimaid online kogukondi, kelle käest on võimalik erinevate projektide puhul abi küsida.

GitLab pakub erinevaid teenuseid, mis on seotud tarkvara arendusega. Nende peamine toode või tootepakett on DevOps lifecycle, mis sisaldab erinevaid teenuseid, alustades arenduse planeerimisest kuni toode lansseerimiseni – kõik saab teostada GitLab’i vahendusel.
GitLab - Loodud GitHub'i analoogina, kuid silmas pidades kahte kõige olulisemat erinevust: soodsam hind ja võimalikult suur paindlikkus keskkonda vastavalt enda ja projekti vajadustele kohandada, et täita püstitatud eesmärgid. GitLab Community Edition'i puhul on tegemist tasuta vabavaraga mille lähtekood on kõigile vabalt kättesaadav ja enda serverites kasutamise puhul ka vabalt muudetav. GitLabi self hosted versiooni on võimalik installeerida põhimõtteliselt misiganes riistvara ja tarkvara kombinatsioonidele. Erinevad pilveteenuse pakkujad, virtuaalmasinad, otse serverisse, Linux, Windows, Puppet, Chef vms. GitLab'i on võimalik installida kasutades isegi Dockeri image -id . See nõuab loomulikult vastava know-how olemasolu ja kogu tiimi teadlikkust eriversiooni kasutamisel. Ka GitLab'il on sisseehitatud erinevate väliste tarkvarade integreerimise võimalused, kuid tunduvalt väiksemas mahus kui GitHub'il ja Bitbucket'il. Kuna tegemist on avatud lähtekoodiga tarkvaraga, siis on täiendavate integratsioonide loomine tehtud kõigile võimalikuks ja suhteliselt lihtsaks kui on olemas vastavad teadmised. GitLab'i eeliseks võib pidada näiteks seda, et sellega on võimalik repositooriumi omanikul määrata erinevatele kasutajatele erinevaid õiguseid vastavalt nende rollidele.

